Tablelandsi avastamas

Kuna ilmad on taas ilusad ja päike särab taas kõrgel taevas, siis on aeg taas autole hääled sisse lüüa ja ümbruskonda vallutama minna. Sellel korral võtame ette kolmepäevase reisi Athertoni. Plaanime ööd mööda saata kämpimis kohtades, selleks tuleb netis eelnevalt ära osta pilet. Kuna me veel täpselt ei tea,kuhu maani me tänase päevaga välja jõuame, siis katsume pileti osta hiljem telefoni teel. Asjad pakitud ja sõit võib alata.

Kuna teadsime, et meid ootab ees pikk teekond ja palju sõitmist kolme päeva jooksul siis sai ka eelnevalt autot remonditud. Kuna rattalaagrid tegid koledat häält, siis sai need ka eelnevalt ära vahetatud, pilk mootorile heidetud ja kui kõik paistis korras olevat sai meie seiklus alguse.

Olles juba 40 km maha sõitnud avastasin,et meie taga pikalt sõitnud auto hoiab meiega aina suuremat vahet, ning juba hetk hiljem avastasime,et meie auto tagaaken on veest  täiesti märg. Kohe kiirelt jooksis peast 100 mõtet läbi,et mis siis nüüd lahti on ja kust see vesi tuleb, kas see on ikka vesi või õli? Autos algas juba elav arutelu, et meie auto elupäevad on läbi, mootor lekib ja see ei tõota head. Seisma jäädes ja tagumist ust avades voolas sealt palju vett välja. Meie näod muutusid pikaks ja selge oli, et meie reis ei saagi jätkuda. Siis aga suureks õnneks tegime avastuse,et kõik on siiski parimas korras. Meie 20 liitrine veekanister oli lekkima hakanud ja kogu vesi voolas lihtsalt välja. Näod taas rõõmust roosad jätkasime oma teekonda kämpimis paika.

Maalilised vaated,mis jäid meie teele

Esimese öö veetsime kaunis rahvuspargis, kus kämpimine maksis kahele inimesele 12 dollarit. Hommikul küpsetasime pannkooke ja peale kohvitamist asusime taas teele.

Kohale jõudsime juba hämaras

Hommikuks pannkoogid ja reis võib jätkuda

Meie esimene sihtpunkt oli Hot Mineral Springs, et näha erinevust Kreekas kogetud kuumavee allikatele. Meie üllatuseks oli ala väga väike, pisike oja vaid voolas seal. Esmalt kohe astusime valest kohast sisse ja põletasime oma jalad korralikult ära.  Seal olid pisikesed augud,kus sai jalgupidi sees sulistada aga meie suutsime siis kohe kõige kuumema valida. Enne meid oli seal veel uudistajaid,kes samuti istusid külmas vees,et leevendust saada oma punetavatele varvastele.

Hot Mineral Springs

Ravenshoe Historic Village on väike näidisküla, et näidata,milline üks kaevanduslinn vanasti välja nägi. Näha sai kõike alates aurumasinatest kuni esimeste diiselmasinateni välja. Vaadata ja katsuda oli palju, seal oli 52 huviobjekti, sai laulda,tantsida,süüa ja kõike käega katsuda.

 

Meie järgmine sihtpunkt oli Athertoni platoo, mille kõrgemad kohad on 900 m üle merepinna. Õhk on siin parajalt jahe, vihmasajud parajalt tihedad ning mullastik tulemäe purustatud setetest parajalt viljakas. Tänu sellele on see kant viljakaimaid kogu Austraalias. Pikalt püsis siin esirinnas tubaka kasvatamine, kuid peale ülemaailma levinud suitsetamispiirangud on sundinud farmereid ümber orienteeruma suhkruroole,banaanidele, avokaadodele.

Hypipamee kraatris paiknev roheline järv on tekkinud kustunud tulemäest, mille põhjas on kõhedust tekitav roheline järv läbimõõduga ca 60 m.

Enne kraatri juurde jõudmist oli ka kaunis kosk

Roheline järv kraatri põhjas

Kuna päev hakkas juba õhtusse jõudma ja oli aeg hakata uut ööbimiskohta vaatama. Istusime autos ja lappasme voldikuid,et kuhu nüüd edasi minna. Ühtäkki koputas meie aknale vanem meesterahvas ja küsis sõbralikult, millised on meie plaanid,kust me tuleme ja kuhu suundumas oleme. Vanapaar oli pärit 2000 km eemalt ja nad olid võtnud neli nädalat vabaks,et avastada Austraaliat. Kiirelt olid meist semud saanud ja vahetasime oma muljeid,kuhu edasi minna,millised on kaunid paigad jne. Kuna neil oli plaan ööseks Hypipameele kämpima jääda siis otsustasime meiegi nendega ühineda, kuigi seal oli keelatud kämpimine. Istusime pikalt õhtuhämaruses ja valmistasime õhtusööke, muljetasime oma seiklustest, tutvustasime neile Eestit ja jagasime oma seikluseid.

Hommikul valmistasime kohvi ja putru ning hakkasime tagasi kodupoole liikuma. Meiega koos einestas ka üks uudishimulik linnuke ja seljataga sebisid Cassowarid ja metskalkunid. Vanapaar, kellega eelmisel päeval tuttavaks saime olid juba varakult lahkunud.

Metskalkun

Bussinina taas kodupoole suunatud asusime külastama koskesid,mis meile tee äärde jäid. Millaa-Millaa 15 km pikkune ringmarsuut, mida on mugav läbida.

 Kuna ilm oli jahe siis me vette ei kippunud, kuigi seal võib väga mõnus ujuda olla.

 

 

Lisaks jäi meile veel palju ilusaid vaateid enne, kui koju jõudsime

Looklev tee üle mägede

Saadame teile suured-suured tervitused

Teeistandus

 Mõned kilomeetrid enne koju jõudmist läbisime ka 1,5 tunnise matkaraja, mis pakkus seiklust paksus džunglis.

Matkaraja algus

Alla jõudes avanes selline kaunis vaatepilt

Selline meie seiklus oli, saime küll läbitud vaid poole Tablelandist kolme päevaga aga kindlasti läheme tagasi ja reisime ka läbi teise poole. Seniks saadame Teile suured ja suvised tervitused siit kaugelt.