neljapäev, 6. veebruar 2014

Teele asumine



Me alustasime oma rännakut Austraalia poole Pühapäeval kell 12.00 laevaga Tallinn- Helsinki. Kodused sõidutasid meid terminali, et me oma pampudega teel kaotsi ei läheks. Kristiina (Piilu) tuli ka meile tuult tiibadesse soovima ja nii meie reis võis alata.



See laevareis Helsinki on siiani kõigist teistest erilisem olnud, kui siiani oli see olnud nagu kahe kodu vahet sõitmine siis nüüd oli hinges ärevus ja killuke kurbust. Järgmisel hommikul proovisime õnne pangas, et kas õnnestub meil oma kaardid sulgeda. Kuna aega meil broneeritud ei olnud siis ootasime millal pank uksed avab ja kliente vastu võtma hakatakse. Meil oli õnne, meid võeti vahele, ning saime oma asjad korda ja tellerilt palju häid soove teele kaasa. 


Kell 14.00 algas lend Helsinki-London, mis kestis vaid 2 tundi ja 50 minutit. Enne õhku tõusmist toimus tiibade sulatus. Peale pritsiti mingisugust kollakat vedeliku. 


Siis võis lend alata, juba 600 meetri kõrguselt hakkas päike paistma. Lennu ajal anti kerge eine ja juba varsti tiirutasimegi Londoni kohal. Kuna rada oli maandumiseks hõivatud siis tiirutas lennuk 15 minutit Londoni kohal, vaade mis sellel ajal aknast avanes oli kaunis. Seal oli kõik nii kevadiselt roheline ja mõnes piirkonnas oli näha uputust, kus majad olid osaliselt vee all.

Lend London- Hong Kong jätkus juba suurema lennkiga, kus me saime aega sisustada filmide vaatamise, muusika kuulamise ja muidugi söömisega. Lend kestis 12 tundi, lennu algus oli põnev ja huvitav aga aja möödudes järjest ebamugavamaks see muutus. Keha oli lõpuks nii valus ja väsinud ja kohe kuidagi ei suutnud seal pingil omale sobivat asendit leida. Süüa ja juua sai terve lennu vältel.


Hong Kongis maandudes oli meil 8 tundi vaba aega, otsustasime selle sisustada lennujaamas, kuna see oli hiigelsuur. See oli tõeliselt suur, nii et me ei jõudnudki kogu ala läbi käia. Sättisime end vahepeal mõnda vaiksemasse nurka ja tukastasime. Hiljem otsustasime proovida kuidas sealsed hamburgerid maitsevad. Kui need oleks pooltki nii head lauas välja näinud, kui pildil oleks me väga õnnelikud olnud. Muidugi turvakontrollis saime oma kotte aina korduvalt ja korduvalt lahti pakkida, nii enne lendu,kui peale lendu.

Hong Kong- Brisbane- Cairns algas juba lõbusamas meeleolus, kuna lõpp oli lähedal. Lend kestis 13 tundi. Taas sai lennu ajal süüa ja juua,kuigi lõpuks need lennuki söögid ei maitsenud enam eriti. Olles jõudnud Brisbane´i tuli meil lennukist väljuda ja taas uus turvakontroll läbida. Tund hiljem algas sõit sama lennukiga Cains´i poole.


Olime kindlad,et kohale jõudes meie pagas on kadunud aga siiski sujus kõik hästi ja maandudes leidsime ka oma seljakotid. Tolli töötajad olid väga sõbralikud ja uurisid, kust me tuleme, kauaks jääme ja millised meie plaanid on. Lennujaamast väljudes teretas meid vihmasadu ja lämbe õhk. Just selline tunne, nagu oleks kasvuhoones suvise kuumusega. Aga siiski oli meeletult hea tunne, ME OLEME KOHAL!

 






Enne minekut



Katsume selle blogi kaudu Teieni tuua meie seiklustest ja tegemistest Eestist ca 40 000 km kaugusel asuvas Austraalias, mille pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud.
Austraalia on maailma suurim saar ning kuues riik maailmas (7,686,850 km²). Küll aga on Austraalia väga pika rannajoonega riik  25,760 km. Palju meie sellest rannajoonest läbida jõuame, selgub hiljem. Austraalias on ligikaudu 21 miljonit elanikku, kes on ebaproportsionaalselt paigutunud elama rannikule (eriti ida- ja kagurannikule) ja meeletu lahmakas maad Austraalia keskosas on valdavalt kuiv, üsna tasane ja tühi kõrb.

                                          Nii suur on Austraalia oma pindalalt


Enne lahkumist sai ka korralik pidu, saunatamine ja tordisöömine maha peetud. Aitäh Teile kallid sõbrad ja toetajad, olete ikka mõtetes meiega.