Mõned faktid Austraalia kohta

Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas. Pindala ca 7,7 miljonit km2. Ühtlasi on tegemist suurima saarega ja väikseima kontinendiga maailmas. Austraalia rahvaarv on hetkel umbes 22 miljonit inimest, kuid 2050 aastaks ennustatakse see olevat umbes 40 miljonit. Inimeste tihedus on 2,7 in/km2 kohta, mis on üle 10 korra väiksem kui Eestis. Austraalia on maailma kõige urbaniseerunum riik. Vähemalt 70% kogu elanikkonnast elab suurlinnades.

Austraalia pealinn on Canberra. Pisikene tehislinn, mis ehitati sellepärast, et kaks suurlinna Melbourne ja Sydney ei suutnud jõuda kokkuleppele, kummast võiks saada riigile vääriline pealinn.

Austraalias on 7 osariiki (New South Wales, Queensland, Victoria, Tasmaania, South Australia, Northern Territory, Western Australia) ja nendest kõige suurem on Western Australia ehk Lääne-Austraalia, mis on umbes sama suur, kui Lääne-Euroopa.

Inimarengu indeksi järgi on Austraalia Norra järel teisel kohal maailmas ja tegu on tõelise heaoluühiskonnaga.

Austraalia Euroopa mõistes

Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavööndis, kuid tegelikkuses on põhjas ekvatoriaalne kliima ning päris riigi lõuna osas eestlastele paremini talutav parasvöötmeline kliima.

Tänu erinevatele kliimavöötmetele leiab Austraaliast nii kuuma kõrbe kui ka külmasid ja lumiseid mäenõlvasid ja suusakuurorte. Maksimum temperatuur Austraalias on olnud 51 kraadi ja miinimum - 23 kraadi.

Meie aga asume hetkel troopilises kliimavööndis ja ühtlasi oleme ka sellega väga rahul, muidugi see lakkamatu vihmasadu hakkab juba vaikselt väsitama aga elame lootuses,et see möödub peagi.  

Ka loomariik on siin suur, erinevaid olendeid looduses on loendamatu hulk. Väga populaarne on karja kasvatamine, hobused, veised, lambad jne.

Austraalias on umbes 60 miljonit känguru ja umbes 150 miljonit lammast, kuid vaid 20 miljonit inimest.

Maailma kümnest mürgisemast maost elab 6 Austraalias. Lisaks madudele on Austraalias ca 1500 liiki erinevaid ämblikke, kellest päris suur osa on ka mürgised.  Lisaks veel ca 6000 liiki tüütuid kärbseid ja 4000 liiki sipelgaid.

Austraalia on veel väga eriline sellepärast, et on väga palju liike, kes elavadki ja kasvavadki ainult Austraalias ja mitte kuskil mujal maailmas. Näiteks 84% Austraalia imetajatest, 89% rannikuvete kaladest ja 85% õitsevatest taimedest.

Ämblike ja sipelgatega puutume kokku igapäevaselt, küll peab sipelgate eest magusad puuviljad külmiku peitma ja prügikastil tuleb silma peal hoida, et sinna midagi neile meelepärast ei jätaks. Ämblikud koovad oma võrke lausa kõikjale, puutumatuks ei jää ka jalatsid, alati enne jala sisse pistmist tuleb kontrollida,ega seal keegi juba ei tegutseks. 

Linnapildis just palju ämblike ei kohta või siis lihtsalt ei oska tähele panna. Kui aga minna linnamelust eemale troopikasse, siis võib kohata neid palju. Nende võrgud on meetreid pikad ja kaugelt märgatavad. Ühel hommikul läksime kängurusid pildistama aga leidsime suured ämblikud esmalt. Antud ämblik sööb nii usse,kui linde. Nende suurus jääb sinna käelaba kanti. Kui meie oleme neid ämblike kohanud vaid metsas siis kohalikud on nendega isegi viljapuudel kokku jooksnud. Ei tundu just väga meeldiv kohtumine.

Kohtasime sellist suurt tegelast

Suure isuga ämblik