Tablelandsi avastamas

Kuna ilmad on taas ilusad ja päike särab taas kõrgel taevas, siis on aeg taas autole hääled sisse lüüa ja ümbruskonda vallutama minna. Sellel korral võtame ette kolmepäevase reisi Athertoni. Plaanime ööd mööda saata kämpimis kohtades, selleks tuleb netis eelnevalt ära osta pilet. Kuna me veel täpselt ei tea,kuhu maani me tänase päevaga välja jõuame, siis katsume pileti osta hiljem telefoni teel. Asjad pakitud ja sõit võib alata.

Kuna teadsime, et meid ootab ees pikk teekond ja palju sõitmist kolme päeva jooksul siis sai ka eelnevalt autot remonditud. Kuna rattalaagrid tegid koledat häält, siis sai need ka eelnevalt ära vahetatud, pilk mootorile heidetud ja kui kõik paistis korras olevat sai meie seiklus alguse.

Olles juba 40 km maha sõitnud avastasin,et meie taga pikalt sõitnud auto hoiab meiega aina suuremat vahet, ning juba hetk hiljem avastasime,et meie auto tagaaken on veest  täiesti märg. Kohe kiirelt jooksis peast 100 mõtet läbi,et mis siis nüüd lahti on ja kust see vesi tuleb, kas see on ikka vesi või õli? Autos algas juba elav arutelu, et meie auto elupäevad on läbi, mootor lekib ja see ei tõota head. Seisma jäädes ja tagumist ust avades voolas sealt palju vett välja. Meie näod muutusid pikaks ja selge oli, et meie reis ei saagi jätkuda. Siis aga suureks õnneks tegime avastuse,et kõik on siiski parimas korras. Meie 20 liitrine veekanister oli lekkima hakanud ja kogu vesi voolas lihtsalt välja. Näod taas rõõmust roosad jätkasime oma teekonda kämpimis paika.

Maalilised vaated,mis jäid meie teele

Esimese öö veetsime kaunis rahvuspargis, kus kämpimine maksis kahele inimesele 12 dollarit. Hommikul küpsetasime pannkooke ja peale kohvitamist asusime taas teele.

Kohale jõudsime juba hämaras

Hommikuks pannkoogid ja reis võib jätkuda

Meie esimene sihtpunkt oli Hot Mineral Springs, et näha erinevust Kreekas kogetud kuumavee allikatele. Meie üllatuseks oli ala väga väike, pisike oja vaid voolas seal. Esmalt kohe astusime valest kohast sisse ja põletasime oma jalad korralikult ära.  Seal olid pisikesed augud,kus sai jalgupidi sees sulistada aga meie suutsime siis kohe kõige kuumema valida. Enne meid oli seal veel uudistajaid,kes samuti istusid külmas vees,et leevendust saada oma punetavatele varvastele.

Hot Mineral Springs

Ravenshoe Historic Village on väike näidisküla, et näidata,milline üks kaevanduslinn vanasti välja nägi. Näha sai kõike alates aurumasinatest kuni esimeste diiselmasinateni välja. Vaadata ja katsuda oli palju, seal oli 52 huviobjekti, sai laulda,tantsida,süüa ja kõike käega katsuda.

 

Meie järgmine sihtpunkt oli Athertoni platoo, mille kõrgemad kohad on 900 m üle merepinna. Õhk on siin parajalt jahe, vihmasajud parajalt tihedad ning mullastik tulemäe purustatud setetest parajalt viljakas. Tänu sellele on see kant viljakaimaid kogu Austraalias. Pikalt püsis siin esirinnas tubaka kasvatamine, kuid peale ülemaailma levinud suitsetamispiirangud on sundinud farmereid ümber orienteeruma suhkruroole,banaanidele, avokaadodele.

Hypipamee kraatris paiknev roheline järv on tekkinud kustunud tulemäest, mille põhjas on kõhedust tekitav roheline järv läbimõõduga ca 60 m.

Enne kraatri juurde jõudmist oli ka kaunis kosk

Roheline järv kraatri põhjas

Kuna päev hakkas juba õhtusse jõudma ja oli aeg hakata uut ööbimiskohta vaatama. Istusime autos ja lappasme voldikuid,et kuhu nüüd edasi minna. Ühtäkki koputas meie aknale vanem meesterahvas ja küsis sõbralikult, millised on meie plaanid,kust me tuleme ja kuhu suundumas oleme. Vanapaar oli pärit 2000 km eemalt ja nad olid võtnud neli nädalat vabaks,et avastada Austraaliat. Kiirelt olid meist semud saanud ja vahetasime oma muljeid,kuhu edasi minna,millised on kaunid paigad jne. Kuna neil oli plaan ööseks Hypipameele kämpima jääda siis otsustasime meiegi nendega ühineda, kuigi seal oli keelatud kämpimine. Istusime pikalt õhtuhämaruses ja valmistasime õhtusööke, muljetasime oma seiklustest, tutvustasime neile Eestit ja jagasime oma seikluseid.

Hommikul valmistasime kohvi ja putru ning hakkasime tagasi kodupoole liikuma. Meiega koos einestas ka üks uudishimulik linnuke ja seljataga sebisid Cassowarid ja metskalkunid. Vanapaar, kellega eelmisel päeval tuttavaks saime olid juba varakult lahkunud.

Metskalkun

Bussinina taas kodupoole suunatud asusime külastama koskesid,mis meile tee äärde jäid. Millaa-Millaa 15 km pikkune ringmarsuut, mida on mugav läbida.

 Kuna ilm oli jahe siis me vette ei kippunud, kuigi seal võib väga mõnus ujuda olla.

 

 

Lisaks jäi meile veel palju ilusaid vaateid enne, kui koju jõudsime

Looklev tee üle mägede

Saadame teile suured-suured tervitused

Teeistandus

 Mõned kilomeetrid enne koju jõudmist läbisime ka 1,5 tunnise matkaraja, mis pakkus seiklust paksus džunglis.

Matkaraja algus

Alla jõudes avanes selline kaunis vaatepilt

Selline meie seiklus oli, saime küll läbitud vaid poole Tablelandist kolme päevaga aga kindlasti läheme tagasi ja reisime ka läbi teise poole. Seniks saadame Teile suured ja suvised tervitused siit kaugelt.

Killukesi meie nädalavahetustest

Oma nädalavahetused veedame vastavalt ilmale. Kui on sajune ja pilvine,siis me oma nina suurt kodust välja ei pista, käime väljas söömas, et veidike kodustele toitudele vaheldust saada.

Lammas kartulipüreega

Kui nüüd aus olla,siis ega see lammas nüüd väga maitsev ei olnud. Seega seadsin sammud järgmisel päeval poodi ja ostsin kõik vajaliku,et ise üks korralik lambapraad valmis teha ja selle maitses juba pettuma ei pidanud ;)

Lammas sinepikastmes

Kui aga ilm ilus, lööme oma masinale hääled sisse ja käime lähedal asuvaid vaatamisväärsusi uudistamas. Plaan oli minna kängurusid pildistama aga nagu ikka, tol päeval me neid ei kohanud aga kaamera ette jäi palju muud huvitavat. Sattusime sohu, kus tuli meil ka väike kraav ületada,et sihtkohta jõuda. Väljas olid krokodillidele viitavad sildid aga tol korral me nendega õnneks kokku ei puutunud ja ületasime oma oja kibekiirelt.

 

Plaan oli minna ujuma palava päeva jahutamiseks aga selgus,et võrk,kus ohutuse mõttes ujuma peab on mõõna tõttu veest suhteliselt tühi ja ujuda seal ei kannatanud. Sõitsime eemal asuvasse jõkke ujuma.

Bussiga kõrgustes

Banaanipuud

Meile ei andnud rahu,et kängurud nägemata jäid,seega seadsime bussininajärgmisel päeval teisele poole ja sõitsime ookeani äärde, et koju mõned kookosed korjata ja mööda randa jalutada.

Viimaks leidsime ühe bossi

Ise korjatud kookos on parim

Hiirtele maitsevad ka kookosed hästi

Kellegi poolik projekt ;)

Krevetifarmi hoovis uudistas üks vallabi koos oma pojaga

 Kohtasime rannas Varaani, kes toimetas omi tegemisi ega meist suurt välja ei teinud. Tema pikkus oli üle meetri. Varaani hammustus on valulik, peale hammaste tekitatud mehaaniliste vigastuste on mitme varaaniliigi sülg mürgine. Varaan võib ka oma sabaga vaenlast valusasti peksta.

Jalutuskäik Varaani seltsis

Tagasiteel koju tegime väikse peatuse,et kiigata krokodille. Tegemist on kasvandusega, kust nahad lähevad "Louis Vuittoni" kotivabrikule. Aiad olid kõrged ja just väga palju näha ei õnnestunud ;)

Mõned faktid Austraalia kohta

Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas. Pindala ca 7,7 miljonit km2. Ühtlasi on tegemist suurima saarega ja väikseima kontinendiga maailmas. Austraalia rahvaarv on hetkel umbes 22 miljonit inimest, kuid 2050 aastaks ennustatakse see olevat umbes 40 miljonit. Inimeste tihedus on 2,7 in/km2 kohta, mis on üle 10 korra väiksem kui Eestis. Austraalia on maailma kõige urbaniseerunum riik. Vähemalt 70% kogu elanikkonnast elab suurlinnades.

Austraalia pealinn on Canberra. Pisikene tehislinn, mis ehitati sellepärast, et kaks suurlinna Melbourne ja Sydney ei suutnud jõuda kokkuleppele, kummast võiks saada riigile vääriline pealinn.

Austraalias on 7 osariiki (New South Wales, Queensland, Victoria, Tasmaania, South Australia, Northern Territory, Western Australia) ja nendest kõige suurem on Western Australia ehk Lääne-Austraalia, mis on umbes sama suur, kui Lääne-Euroopa.

Inimarengu indeksi järgi on Austraalia Norra järel teisel kohal maailmas ja tegu on tõelise heaoluühiskonnaga.

Austraalia Euroopa mõistes

Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavööndis, kuid tegelikkuses on põhjas ekvatoriaalne kliima ning päris riigi lõuna osas eestlastele paremini talutav parasvöötmeline kliima.

Tänu erinevatele kliimavöötmetele leiab Austraaliast nii kuuma kõrbe kui ka külmasid ja lumiseid mäenõlvasid ja suusakuurorte. Maksimum temperatuur Austraalias on olnud 51 kraadi ja miinimum - 23 kraadi.

Meie aga asume hetkel troopilises kliimavööndis ja ühtlasi oleme ka sellega väga rahul, muidugi see lakkamatu vihmasadu hakkab juba vaikselt väsitama aga elame lootuses,et see möödub peagi.  

Ka loomariik on siin suur, erinevaid olendeid looduses on loendamatu hulk. Väga populaarne on karja kasvatamine, hobused, veised, lambad jne.

Austraalias on umbes 60 miljonit känguru ja umbes 150 miljonit lammast, kuid vaid 20 miljonit inimest.

Maailma kümnest mürgisemast maost elab 6 Austraalias. Lisaks madudele on Austraalias ca 1500 liiki erinevaid ämblikke, kellest päris suur osa on ka mürgised.  Lisaks veel ca 6000 liiki tüütuid kärbseid ja 4000 liiki sipelgaid.

Austraalia on veel väga eriline sellepärast, et on väga palju liike, kes elavadki ja kasvavadki ainult Austraalias ja mitte kuskil mujal maailmas. Näiteks 84% Austraalia imetajatest, 89% rannikuvete kaladest ja 85% õitsevatest taimedest.

Ämblike ja sipelgatega puutume kokku igapäevaselt, küll peab sipelgate eest magusad puuviljad külmiku peitma ja prügikastil tuleb silma peal hoida, et sinna midagi neile meelepärast ei jätaks. Ämblikud koovad oma võrke lausa kõikjale, puutumatuks ei jää ka jalatsid, alati enne jala sisse pistmist tuleb kontrollida,ega seal keegi juba ei tegutseks. 

Linnapildis just palju ämblike ei kohta või siis lihtsalt ei oska tähele panna. Kui aga minna linnamelust eemale troopikasse, siis võib kohata neid palju. Nende võrgud on meetreid pikad ja kaugelt märgatavad. Ühel hommikul läksime kängurusid pildistama aga leidsime suured ämblikud esmalt. Antud ämblik sööb nii usse,kui linde. Nende suurus jääb sinna käelaba kanti. Kui meie oleme neid ämblike kohanud vaid metsas siis kohalikud on nendega isegi viljapuudel kokku jooksnud. Ei tundu just väga meeldiv kohtumine.

Kohtasime sellist suurt tegelast

Suure isuga ämblik