Käib töö ja vile koos

Oleme sõpradelt juba nii palju noomida saanud selle üle,et miks meie leht sugugi ei täiene. Vabandused, me oleme nüüd tööl ja aega napib ;)

Enne, kui tööle saime suutsime läbi helistada oma 50 erinevat farmi, alati oli vastus üks "NO WORK" Peale sõiduvahendi soetamist, saime end vabamalt tunda. Alustasime oma otsinguid ja lahkusime oma sõprade juurest, kes meid nädala majutanud olid. Saime oma uut ratastel kodu nautida kaks päeva, siis tuli sõnumi, et oleme vestlusele oodatud ja ees ootab meid töö banaanifarmis.

Ärevalt säristasime tulel oma viimased vorstid ja asusime teele. Saime tööd 80 km eemal asuvas väikses kohas nimega Innisfail. Vaikse ookeani kaldal asuv Queensland on kaunis ja troopiline. Lähedal asub maailmapärandisse hinnatud korallide kogum nimega Great Barrier Reef. Sukeldujad ja niisama turistid kogunevad sellesse paika üle maailma.Kuna ilmad on kehvad ja vihmased onud siis meil endil see Reef veel avastamata. Kindlasti käime ka seda kaemas ja toome selle seikluse teieni.

Firma on väike aga omanikud on väga toredad. Nüüd kannab firma eest hoolt perepoeg. Firma on juba neljandat põlve edasi pärandatud ja toimib siiani väga edukalt. Viimased 18 aastat on banaanidega tegeletud, varasemalt oli suhkruroog ja köögiviljad. Firma kannab nime Edari Bananas. Omanikul on kaks väikest tütart, Eda ja Dari, sealt ka selline tore nimi.

Boss Shayne ja tema isa Dan

Boss hindab Eestlasi ja meil siin on ka tõeline Eestlaste paradiis. Kuna paljud töötajad on backpackerid, seega vahetub tööjõud ka pidevalt. Enamasti iga 4-6 kuu järel, kuna üle kuue kuu ei või töötada sama tööandja juures. Teise aasta viisa saamiseks on vaja töötada farmis 88 päeva, enamasti peale vajalike päevade möödumist liigutakse edasi, et avastada uusi kohti ja paiku.

Banaanifarmis töötades elatakse enamasti hostelites. Seljakotiga rändur-töötajaid on siin kõige rohkem Iirimaalt, Inglismaalt, Saksamaalt, Koreast ja Jaapanist. Inglased ja iirlased on enamasti ka tööandjate lemmikud, kuna inglise keel on neil emakeeleks aga ka Eestlased on väga hinnatud oma töötahte poolest.

Meie farmis on küllaltki kirju seltskond: 4 Eestlast, 1 Indu, mõned Inglased ja Iirlased ja 5 kohaliku töölist. Kuna seltskond vahetub pidevalt siis on paras tegu kõigi nimesid meelde jätta. Töötame viis päeva nädalas. Tööpäev kestab 07.00-16.00. Selle sees on üks väike paus 20 minutit algusega 09.40. Lõuna algab 12.30 ja kestab 30 minutit.

Esmaspäevad algavad sellega, et poisid lähevad banaane korjama ja naised seovad banaanipuid või siis lõikavad lehti ja eemaldavad haigeid lehti puudelt,et lehehaigus ei leviks. Puid seotakse selleks,et kobarad on kuni 80 kg rasked ja puud lihtsalt ei pea sellele koormusele vastu ja kukuvad ümber.

Lehtede lõikamine

Kell 11.00 saavad naised tagasi sisse shedi (varjualune,kus toimub banaanide sorteerimine) minna, et alustada banaanide sorteerimise ja pakendamisega, kuna poisid on juba esimesed treilerid shedi ära viinud.

Vihmaperioodil on veetase kõrge

Töö farmis on tõesti vägagi füüsiline, banaanikobarad, mida kanda tuleb, on vahel 70-80 kg rasked keskmine kaal jääb siiski sinna 40- 60kg. kanti. Esimesed kaks nädalat lähevad selleks, et keha kohaneks ja harjuks sellise tööga, pärast seda ei saa enam arugi, et raske oleks. Korjamisest veel niipalju, et enamasti on farmides humperid(need kes tassivad) ja lõikajad eraldi, siis meil õpetatakse mehed ise enadle lõikama. Mis kokkuvõttes on lihtsam ja farmeri jaoks ka efektiivsem. Reeglina korjavad mehed banaane 3,5 päeva nädalas, kiiretel aegadel aga isegi 4,5 päeva. Ülejäänud aja tegelevad mehed puude harvendamisega ja lõikamisega. Harvendamine käib selliste väikeste kiljotiini kujuliste labidatega, millega lüiakse puu juurepealt läbi.

Harvendama minek.

Banaanid on korjamise ajal teatavasti veel rohelised. Kobarate lõikamiseks kasutatakse suuri ja väga teravaid mõõga välimusega nugasid, mis algselt olid kasutuses suhkrurooistandustes.

Asukohast tulenevalt kohtab banaane korjates pidevalt väga erinevat liiki madusid, ämblikke ja sisalikke. Madudest on enim esindatud püütoni-laadsed roomajad, kellele meeldib pugeda banaanikobaratesse hiire- ja rotijahile. Mürgisemaid isendeid kohtab harvem. Korjates banaane me ise ei näegi neid usse ja madusid vaid vahel oskame oletada, et nüüd selles kobaras oli midagi, mis õla peal liigutas. Kuna kobarad on kaetud kotiga, seda just kaitseks päikese, lindude ja putukate eest.

Madusid, rotte, konni ja muid olevusi saavad shedis töötajad uudistada. Kuna seal avatakse kotid ja kobarad riputatakse ketiga liinile liikuma, kus need läbivad pesu ja jõuavad kobarate lõikamiseni, sorteerimise ja pakendamiseni.

Väike nastiku moodi uss

Ilm on siin emamasti kaunis ja päikeseline. Hetkel kestab vihmaperiood, mis on kestnud juba päris pikalt, mis õnneks peaks kohe kohe läbi saama. Kliima on väga niiske ja kuum, tuleb ette üleujutusi ja orkaane.  

Üritame oma järgmisesse postitusse panna videolõigu sellest millega me farmis tegeleme.